Igakuiselt kommunaalteenuste arvelt (sageli nimetavad majaelanikud seda nähtavasti vanast harjumusest üüriarveks) võite leida sellised kulud:

1. Kindlad kulud, mis on iga kuu samad (arvestatakse korteri m2 kohta):

Haldus

1.10.2008 üldkoosolekul kehtestati uueks majandamiskulude tariifiks 0,1981 €/m2 (varem 0,04 €/m2). Hinnatõusu põhjuseks oli eelkõige kolm asjaolu:

  • 1. Juba varasemalt ei katnud kogutav summa tegelikke kulusid.
    2. Üldkoosolekul otsustati hakata maksma juhatuse esimehele palka (159,80 € + maksud, alates 2015 = 194,40 + maksud).
    3. Raamatupidamisteenuse kallinemine, OÜ teenuse leping (varem 105,45 €, siis 123,03 €, alates 2015 = 149,64 €).

  • Me peame iga kuu kogutava raha eest (2687,6 m2 x 0,1981 = 532,40 €) tasuma vähemalt järgmised kulud:
    1. Juhatuse esimehe ja juhatuse liikme autokompensatsioon (63,90+31,95=95,85 €).
    2. Juhatuse esimehe palk (neto 194,40 €) ja maksud.
    3. Raamatupidamisteenus (OÜ teenuse leping 149,64 €).
    4. Kindlustus (vara- ja vastutuskindlustus 580,92 €/aastas). 
    5. Lisaks veel mitmesugused väiksemad kulud: pangakulu, veebilehe registreerimine ja majutus, koopiad, koosolekuruumi rent.  

 

Majandamiskulud

1.10.2008 üldkoosolekul otsustati tõsta majandamiskulude tariifi (varem 0,20 €/m2, nüüd 0,2525 €/m2). Hinnatõusuks andis põhjust koristaja palga tõstmine (varem netopalk 177,74 €, siis 191,73 €, alates 2015 = 240,71).

Me peame iga kuu kogutava raha eest (2687,6 m2 x 0,2525 = 678,62 €) tasuma järgmised kulud:
1. Koristaja palk (neto 240,71), puhkuseraha ja maksud.
2. Firma Inspent OÜ soojasõlme ja avariiabiteenused.
3. Prügivedu.
4. Lisaks veel mitmesugused muud kulud: puude ja muru hooldus, akende pesu, koristaja töövahendid, pesunöör, rotimürk.  

 

Remondireserv

  • 13.10.2005 otsustati üldkoosolekul uus remondireservi tariif  0,29 €/m2.
    5.07.2007 otsustati üldkoosolekul uus remondireservi tariif 0,38 €/m2.
    1.08.2010 otsustati üldkoosolekul uus remondireservi tariif  0,5432 €/m2. 

 

Me kogume iga kuu remondireservi 0,5432 x 2687,6 m2 = 1460 €. 

Vaata lisaks Pangalaen ja Remont.

2. Kulud, mis on kuude lõikes erinevad (arvestatakse korteri m2 kohta). Enam-vähem saab muidugi ette arvata, milliseks järgmise kuu kulu kujuneb. 

  • Konteineri prügi
    Küte
    Üldelekter
    Üldtarbevesi
    Konteineri prügist on juttu Prügi menüüs. Siinkohal olgu vaid öeldud, et tegemist on selle prügi äraveo maksumusega, mis ei mahu konteineritesse (mis ületab summat 152,09 €/kuus).  

 

Küte on talvel põhiline arve lõppsumma mõjutaja. Me oleme kütte kokkuhoiuks juba palju teinud: katuse ja otsaseinte soojustamine, enamik korteriomanikke on pannud uued aknad, nüüd 2017 kevadel paigaldati uued radiaatorid ja uued küttetorud. Vaata ka energiamärgist.

Kütte maksumus sõltub eelkõige kolmest osast:

  • 1. AS Utilitas Tallinn (endine Tallinna Küte) müüdava soojuse hinnast.
    2. Välistemperatuur.
    3. Soovitud toatemperatuurist. Alates sügisest 2017 on meil mõõdikutega ja regulaatoritega radiaatorid. Nii saab igaüks ise valida endale sobiva toatemperatuuri. 

 

Siin tabelis on kuud tegelikkusega võrreldes ühe kuu võrra nihkes. Kui näiteks arvel on mai, siis tegelikult on ju arvel summa aprilli kütte eest!

Kuu 2012 arvel €/m2 2013 arvel €/m2 2014 arvel €/m2 2015 arvel €/m2 2016 arvel €/m2 2017 arvel €/m2
jaanuari arve  1,2179 1,7089 1,0415 1,4455 0,9786 1,1405
veebruar 2,0153 1,7483 1,9538  1,7743 1,8693 1,4130
märts 1,9396 1,3743 0,9282  1,2305 1,0434 1,2770
aprill 1,063 1,5857 0,9192  1,2000 0,8664 1,2258
mai 0,7470 1,0081 0,6262  0,5657 0,5123  
juuni 0,1982 0,1765 0,2151  0,3105 0,1053  
november 0,6832 0,4165 0,8500  0,5296 0,8512  
detsember 1,1079 0,8926 1,3350  0,6764 1,1508  

 

Üldelekter = maja voolumõõtja näit - korterite voolumõõtjate näitude summa. Ma ei usu, et keegi meie majast elektrit varastab. Järelikult tekitavad siinset kulu koridoride ja keldrite valgustus, fonolukud, soojasõlme pumbad, remonditöödeks kasutatud elekter.

  • 2010 tasusime üldelektri eest kokku 709 €
    2011 = 726 €
    2012 = 840 € 
    2013 = 936 € 
    2014 = 997 € 
    2015 = 941 € 
    2016 = 978 €

Üldtarbevesi = maja veemõõtja näit - korterite veemõõtjate näitude summa.

2012 kogusime korteriomanikelt üldtarbevee eest kokku 107 €
2013 = 0
2014 = 0
2015 = 0 
2016 = 81,70 €

 

3. Kulud, millel on kindel hind, aga millede summa sõltub teie tarbimisest:

  • Vesi ja kanalisatsioon 2,08 €/m3. 

    Vee soojendus maksab kütteperioodil enamasti 5,04 €/m3. Kevadel-suvel-sügisel kui maja kütet ei ole, siis saame vee soojenduse hinna jagades kogu kuu soojuse arvel oleva summa tarbitud soojavee kogusega.  

 

Vahel on vee koguste arvestamisel olnud arusaamatusi. Näiteks kui te tarbite ühes kuus 3 m3 külma vett ja 2 m3 sooja vett, siis sel juhul tuleb üüriarve reale "Vesi ja kanalisatsioon" 5 m3 ja "Vee soojendus" reale 2 m3.

 

Siia gruppi võib mahutada ka:

  • Alates veebruarist 2013 on e-arve ülekandetasu 0,228 €.
    Viivis on 0,05% tasumata üüriarve summalt päevas (KÜ Pirni 6 põhikirjas peatükk 3, punkt 3.2, lõige 10). Selle tasu oleme lisanud üüriarvele, kui võlgnevused on olnud juba pikemat aega.
 
 
Ma ei hakka siin kommenteerima korteri elektri-, telefoni-, interneti- või kaabeltelevisooniarvet. Need arved ei ole ühistuga seotud.

Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri kehtivate andmete väljatrükk seisuga 28.04.2017 (pdf).

Seitsmes juhatus (korduv üldkoosolek toimus 8.06.2016, osales 21 korteri omanikud/volitatud esindajad, juhatus valiti kaheks järgnevaks aastaks): Heiki Koov (juhatuse esimees, vaata CV), Betra Leesment, Kristi Pärnamaa, Üllar Suuroja, Segei Tšertov.

Kuues juhatus (üldkoosolek toimus 26.02.2014, osales 29 korteri omanikud/volitatud esindajad): Heiki Koov (juhatuse esimees), Betra Leesment, Deniss-Eduard Juganson, Jelena Leginova, Kristi Pärnamaa.

Viies juhatus (üldkoosolek toimus 29.03.2012, osales 29 korteri omanikud/volitatud esindajad): Heiki Koov (juhatuse esimees), Betra Leesment, Jelena Leginova, Kristi Pärnamaa, Moissei Salantsov.

Neljas juhatus (üldkoosolek toimus 25.05.2010, osales 7 korteri omanikud/volitatud esindajad): Heiki Koov (juhatuse esimees), Betra Leesment, Mare Näripea, Kristi Pärnamaa, Igor Timofejev.

Kolmas juhatus (korduv üldkoosolek toimus 13.05.2008, osales 20 korteri omanikud/volitatud esindajad): Arkadi Bogrov, Heiki Koov (juhatuse esimees), Betra Leesment, Moissei Salantsov, Igor Timofejev.

Teine juhatus (üldkoosolek toimus 6.02.2005, osales 28 korteri omanikud/volitatud esindajad): Galina Gaponova, Igor Kartel (juhatuse esimees), Heiki Koov, Galina Koroljova, Jekaterina Posohova.

Esimene juhatus (üldkoosolek toimus 15.12.2001, osales 38 korteri omanikud/volitatud esindajad): Arvo Aavik, Galina Gaponova, Silve Heinsoo, Rolf Vaiksaar (juhatuse esimees), Leho Vürst.

Prügivedu toimub nii:

1. Üldprügi siniseid konteinereid tühjendatakse kaks korda nädalas (esmaspäev ja reede).
2. Paberi ja papi rohelist konteinerit tühjendatakse üks kord nädalas (kolmapäeval).
3. Biojäätmete pruuni konteinerit tühjendatakse üks kord nädalas (reedel).

 

Algselt oli prügimaja uks lukus. Kuna prügiveofirma tahtis iga kord ukse avamise eest raha, siis otsustamise edaspidi ukse lahti jätta. Need on väga üksikud juhtumid, kus keegi võõras viskab prügi siia. Nii tegelikult ei olegi vajadust ust sulgeda.

prugi1

Me maksame prügiveo eest iga kuu 152 €, aastas 1825 €. Kindlasti olete märganud üüriarvel rida "Konteineri prügi". See tuleb sellest, et mitte kõik meie tekitatud prügi ei mahu konteineritesse (konteineri kaas ei lähe kinni). Kuna kokku on lepitud eelneva kolme punkti mahus prügi äravedu, siis täiendavate prügikoguste eest peame lisa maksma.

2016. aasta sügisel algasid probleemid vanapaberi äraveoga. Pügifirma põhjendas probleemi sellega, et sõiduautod on prügiautole tee kinni parkinud. Vahel võis see tõesti nii olla, kuigi prügifirmast saadetud fotodel on enamasti näha, et igapäevaselt prügiautoga sõitvale juhile (professionaalile) on liiklemiseks ikkagi ruumi piisavalt. Bio- ja olmejäätmete äraveoga ei ole probleeme esinenud. Näiteks siin fotol on näha, et kahe auto vaheline kaugus on 3,10 meetrit. Kui mõelda, et prügiauto laius on 2,50, siis mõlemalt poolt 30 cm on täiesti piisav vaba ruum. Ometi otsustas autojuht paberjäätmed viimata jätta. Miks?

prugi22 prugi23

Kevadel 2009, 2013 ja 2017 tellisin suured prügikonteinerid ja siis sai iga majaelanik oma üleliigsed asjad siia ära tuua. Keldrid jäid nende aktsioonide tagajärjel palju puhtamaks. Kuigi mulle tundub, et keldrites on veel päris palju tarbetuid asju.

  prugi3

Ikka ja jälle juhtub prügikonteinerite juurde suuremõõtmelist prügi, näiteks vana mööbel. Teeme nii: viime suuremõõtmelised ära viskamist vajavad asjad neljanda trepikoja keldrisse (helistage mulle 56496271, ma teen uksed lahti). Seal on suured tühjad ruumid. Kui me jälle näiteks kahe aasta pärast suure konteineri tellime, siis viime need asjad sealt ära.

prugi7 

Mitu aastat tagasi oli majade Pirni 2, 4 ja 6a inimestega juttu, et korraldaksime edaspidi ühiselt suuremõõtmelise prügi äravedu (näiteks ühe korra kuus). Kuigi esmapilgul tundus see hea mõte (sest selline prügi visati meie maja taha), siis tagantjärgi võib öelda, et tegime ikkagi veel parem otsuse - meie maja tegeleb oma prügiga iseseisvalt. Et teiste majade elanikud ei saaks enam meie maale asju visata, selleks ehitasime maja taha aia. Aia ehituseks tehtud kulutused on ennast kindlasti õigustanud. Ka ei käi enam võõraid isikuid maja taga hulkumas.   

prugi4 prugi5 prugi6